Krüptovaluuta ehk
Kahjuks ei saa te kasutada investeerimiskontot krüptoraha jaoks, kuna krüptoraha ei ole määratletud finantsvarana vastavalt tulumaksuseaduse paragraaf 17 lõikele 2. Seetõttu ei ole teil võimalik oma maksukohustust edasi lükata winners casino.
3. MyEtherWallet – see on veebipõhine krüptorahakott, mis võimaldab kasutajatel hoida oma Ethereumi ja ERC-20 standardi krüptoraha turvaliselt. MyEtherWallet pakub ka turvameetmeid, nagu näiteks kaheastmeline autentimine ja privaatvõtme krüpteerimine.
Pärast vahetuse valimist peate koguma oma isiklikud dokumendid. Olenevalt börsist võivad need sisaldada fotosid teie juhiloa või sotsiaalkindlustuskaartide kohta, samuti teavet teie tööandja ja rahaallika kohta. Pärast seda, kui vahetus on teie isiku kinnitanud, palutakse teil maksevõimalus lubada. Enamikus börsides saate ühendada oma pangakonto otse või deebet- või krediitkaardiga.
Eesti krüptovaluuta
Krüptovaluutad kasutavad mitmesuguseid ajatembelduse tehnikaid, et plokiahela arvestusraamatusse tehingu ajatempel lisada. Neid tehnikaid kutsutakse ka konsensuse algoritmideks, sest nii otsustatakse, milline versioon plokiahelast kehtib.
Välismaa börsidel teenitud kasum tuleb deklareerida tabelis 8.3 ja Eesti börsidel teenitud kasum tuleb deklareerida tabelis 6.3. Divly jaotab teie kasumi börside kaupa, nii et saate hõlpsasti kindlaks teha, kas kasum kuulub 6.3 või 8.3 alla
Krüptovaluutad eksisteerivad plokiahelal (ingl blockchain). Plokiahel on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi. Need andmed ehk plokid on omavahel ühendatud ja kaitstud krüptograafia abil. Seda võib pidada ka hajusraamatuks (ingl distributed ledger), ehk “hajussüsteemina teostatud ja plokiahela kujul esitatud elektrooniline arvestusraamat”. Harilikult sisaldab iga plokk viidet eelmisele plokile (räsi kujul), ajatemplit ja andmeid tehingute kohta. Oma loomult on plokiahelad vastupidavad andmete muutmisele, mis kindlustab üksmeele tehingute ajaloo ees. Plokis olevaid andmeid ei saa tagasiulatuvalt muuta, ilma kõigi sellele järgnevate plokkide muutmiseta, mis nõuab võrgu enamuse kokkumängu. Hajusraamatu kujul haldab seda tavaliselt võrdvõrk (ingl peer-to-peer network), mis kollektiivselt peab kinni plokkide valideerimise protokollist. See lahendab kordusmakse (ingl double-spending) probleemi, ilma et oleks vaja kasutada usaldusväärset võimuorganit või keskserverit. Plokiahel on näide hajus-andmetöötlusest.
Krüptovaluutad kasutavad mitmesuguseid ajatembelduse tehnikaid, et plokiahela arvestusraamatusse tehingu ajatempel lisada. Neid tehnikaid kutsutakse ka konsensuse algoritmideks, sest nii otsustatakse, milline versioon plokiahelast kehtib.
Välismaa börsidel teenitud kasum tuleb deklareerida tabelis 8.3 ja Eesti börsidel teenitud kasum tuleb deklareerida tabelis 6.3. Divly jaotab teie kasumi börside kaupa, nii et saate hõlpsasti kindlaks teha, kas kasum kuulub 6.3 või 8.3 alla
Krüptovaluuta ehk
NFT-d (non-fungible tokens) on sarnased teistele krüptovara liikidele, kuid and on ainulaadsed ja igaüks neist on spetsiifiliselt seotud ostu- ja müügihinnaga. NFT jaoks ei ole vajadust kasutada FIFO või kaalutud keskmise meetodit. Vallasvara maksuvabastus NFT-de puhul ei kehti maksu- ja tolliameti arvates hetkel, kui maksuhaldur leiab, et NFT-sid ei saa isiklikult kasutada. See seisukoht võib olla vaieldav ja lõpliku otsuse teeb kohus.
Näide 2: Kui on ostetud 20 euroga 1 coin ja vahetatakse see kolme muu coini vastu, tuleb kõigepealt välja selgitada nende uute coinide turuväärtus eurodes. Kui võtta ühe coini väärtuseks 10, siis kolme coini hind on järelikult 30 ja deklareerida tuleb vahetustehingust saadud kasum ehk 30-20=10 eurot. Soetushind on 20 eurot ja 10-eurone kasum tuleb deklareerida. Kui selle teise krüptovaluuta väärtus oleks väiksem, näiteks 5 eurot, oleks see vahetustehing kahjumlik sellepärast, et 3*5=15 eurot (uute coinide turuhind), varasem oli aga 20 ja selle vahe tuleb -5 eurot. Seda tehingut deklareerima ei pea.
Maksukontrolli käigus saab maksuhaldur nõuda infot maksukohustuslaselt endalt, kuid eraisikul on õigus keelduda info jagamisest. Sellisel juhul saab maksu- ja tolliamet nõuda infot pankadelt. Tähelepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid krüptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, sest pangad teavad, kust see raha tuleb. Põhimõtteliselt saab maksuhaldur nõuda infot ka kauplemiskeskkondadelt.